Päästkem e-riik paberikuhja alt

Kirjeldan paralleelselt kahte lugu. Esimene lugu algas sellest, et ma ületasin natuke kiirust ja politsei tuvastas selle. Tegijal juhtub ja astusin politseibussi oma karistust ootama.

Ja siis hakati pabereid täitma. Ma istusin ja ootasin.

Istusin politseibussis 20 minutit, millest 15 haudvaikuses. Kaks politseinikku täitsid hoolega pabereid, kõigepealt üks vorm, siis teine. Üks koopia endale, teine mulle. Igas dokumendis oli käsitsi kirjutatud minu nimi, elukoht, isikukood jne. Igale poole taas käsitsi politseiametniku nimi, amet jne. Lisaks rikkumise andmed.

Üks teine lugu algas sellest, et perre oli oodata lisa. Astusin ämmemanda kabinetti, et kurta rasedusmuresid ja saada asjalikku nõu.

Ja siis hakati pabereid täitma. Ma istusin ja ootasin.

Istusin kabinetis 30 minutit, millest 20 täitis ämmaemand pabereid. Kõigepealt andmed arvutisse, siis vormistada mulle rasedakaart ja siis kolmandat korda kirjutada samad andmed veel haigla paberil olevasse dokumendikausta.

Üüratu arv töötunde

2014. aastal määrati kokku 106 086 trahvi, millest 85 203 olid liiklusseaduse rikkumised. Need andmed ei sisalda kiiruskaamerate hoiatustrahve. Oletame, et iga trahvi kirjutamiseks kulub politseil eri vormide täitmiseks 20 minutit ja keegi organisatsiooni sügavuses peab leidma andmebaasi ümbertrükkimiseks 10 minutit, siis kulus mullu ainult 3 182 580 minutit ehk 53 043 tundi tööaega (6630,375 tööpäeva ehk 331 ühe inimese töökuud) trahvide välja­kirjutamisele. Elektrooniliselt saaks keskmise otsuse vormistada 5 minuti või isegi vähemaga.

Tunamullu sündis 13 551 last, keskmine rase külastab ämmaemandat kuus korra. Esimesel visiidil kulub keskmiselt 20 minutit paberite täitmisele, järgnevatel saab juba 10 minutiga hakkama ehk iga rasedusega kulutatakse 100 minutit paberite täitmiseks, mullu siis 1 355 100 minutit ehk 22 585 tundi ehk 2823 tööpäeva. Samas igal visiidil on vaid paar uut numbrit, mis vaja panna kirja. Arvutisse nende kandmine on 2 minuti töö.

Saan aru, et kohati on hea, kui andmetest on paberkoopia. Näiteks saab politsei trahviotsuse anda kohe rikkujale kaasa. Ka konservatiivsed tohtrid eelistavad lapata pabereid või kui rase on koduhaiglast kaugemal, siis on hea piiluda andmeid kaasasolevast rasedakaardist.

Need andmed aga, mida politsei trahvimäärusesse kannab, on kirjas minu juhiloal, mis on tal lahti ka elektrooniliselt e-politsei süsteemis. Kiiruse ületamise tuvastamisel saab andmed masin­loetavalt kätte kiirusemõõdikust. Politseiniku enda andmed on kindlasti olemas politsei andmepangas. Ühesõnaga, oleks vaja siduda need elektroonilised andmed, mis läheks otse e-toimikusse. Trahvi kirjutavad politseinikud saaks andmed vormistada 5 minutiga ja siis vajaliku trükkida välja sobivas formaadis nii enda andmebaasi kui ka rikkujale.

Need andmed aga, mida ämmaemand kannab oma andmebaasi, on juba olemas riiklikes registrites. Minule on ka arusaamatu, miks ta peab neid lisaks arvutisse trükkimisele kirjutama käsitsi veel kahte kohta. On leiutatud printer, kindlasti saab andmed võluda sobivale paberkujule ühe nupuvajutusega.

Printerikulu riigieelarves

Veel üks aga: 2014. aastal kehtestati tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja keskmine brutotunnipalk 6,14 eurot. See tähendab, et kui ametnikud veetsid ainult 75 628 tundi pabereid täites, siis miinimumpalka arvestades maksime selle eest 161 087 eurot, aga kuna politseinikud ja ametnikud ikka ei saa miinimumpalka, vaid pigem keskmist, siis maksime tõenäoliselt 464 356 eurot. Võib-­olla ei ole see riigieelarves suur raha, aga see kulub igal aastal lihtsalt sellele, et oleme printeriteks muutnud inimesed, kes nüri järjekindlusega täidavad igasuguseid pabereid. Kindlasti on veel sadu olukordi, kus on arulagedalt palju paberite täitmist, mina tean lihtsalt kahte.

Sarnane paberimajandus toimus ühes eraettevõttes, kliendina ma ei ole nende teenuseid enam kasutanud. Leidsin teise ettevõtte, kes pakub sama teenust, kuid ei viida minu aega, täites lõputuna näivaid tabeleid arvutis ja teenindusblankette paberil. Politseiga suheldes ei saa ma valida alternatiivi, ka ämmaemanda teenuste pakkujate valik on väga tagasihoidlik.

Mõte ei ole paberimajanduse vähendamisega vähendada inimeste arvu, kuigi kindlasti saaks. Kui politsei ja ämmaemandad ei peaks niimoodi pabereid täitma, siis oleks neil rohkem aega, et tegeleda olulisemaga. Rase ei mattuks paberikuhja alla ning politsei leiaks aega, et selgitada, miks kiirust mõõdeti. Ei oleks ka halb, kui politseil jääb nii rohkem ressurssi, et püüda purjus juhte.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.